Wednesday, August 31, 2005

Eile oli viimane pidu sõpradega....Täna on mul nii kurb olla

Monday, August 29, 2005

Olen jälle kaks päeva tööl olnud. Maailma asjadest ei tea mitte midagi. Hoopis teine maailm, justkui paneksid oma ülejäänud elu ootele selleks ajaks kui tööpäevad on.
Täna on küll vaba päev, aga käisin sellegi poolest töö juures, kuna täna anti proovida uut majaveini. Lõppkokkuvõttes jäin ühe teise töökaaslasega, kellel täna samuti vaba päev, juttu ajama ja veini jooma. Tema tegi roosale veinile, mina valgele veinile otsa peale. Sealjuures ajasime päris palju juttu, üldse elust ja edasistest plaanidest.
Veendusin veelkord, et minu elu on täiesti sulepatjadel möödunud ja mul on maailma parim perekond. Ma arvan, et kui minuga oleks vähemalt pooled asjad juhtunud, mis tema on pidanud üle elama, siis ma oleksin praegu täielik inimvare. Ja ta on kõigest 19-aastane. Peab ütlema, et ta on sellegipoolest oma eluga hästi hakkama saanud ja on täitsa tore tüdruk. Jaksu talle tema unistustega!!!

Friday, August 26, 2005

Hommikune valus äratus

Täna hommikul sain elult väärtusliku õppetunni....Unise peaga ei tohi minna lühemat teed pidi, sellel võivad olla valusad tagajärjed. Nimelt, hommikul helises telefon, mille olin jätnud peeglilaua peale ja unise peaga tahtsin kiiresti saada alla oma laealusest voodist, seega võtsin otsetee. Tulemuseks oli see, et saingi sealt kiiresti alla ja lisaboonusena sain sinise silmaaluse, kui ma pea vastu arvutit ära lõin...vähemalt ma arvan, et see oli arvuti :S

Lisaks sellele tahtsin hommikul kohe raamatukokku minna, et oma meilid üle lugeda ja niisama netis surfata. Raamatukogu ukse taha saabudes tuli mulle meelde, et täna on koristuspäev ja raamatukogu tehakse lahti alles kell 15.00, niisiis pidin tagasi koju minema ja oma läpaka kaasa võtma ja uuesti linna tulema.
Kõige selle üle järele mõeldes, leidsin, et täna ei ole mitte minu päev ja ma ei oska arvatagi, millega ma veel hakkama saan enne kui tänane päev läbi saab.

Sunday, August 21, 2005

Istun praegu Suudlevates Tudengites, joon coca cola't ja vaatan üles küntud raekojaplatsile...olen jällegi terve päeva üksi veetnud ja palju mõelnud, mis paljude arvates ei tule üldsegi mitte mulle kasuks...mõnikord on neil muidugi õigus, kipun aegajalt üle mõtlema, aga mõnikord on mõtlemine vajalik. Kõndides mööda Tartu tänavaid, lähevad mõtted paratamatult neile viiele aastale, mis siin on veedetud ja kõigele, millega on siin hakkama saadud. Mida lähemale jõuab minu ärasõidu hetk, seda enam hakkan mõtlema põhjustele, miks ma seda teen ja kas see on vajalik.....ja siis jõuan jällegi oma blog'i pealkirjani.....oma unistuste püüdmine on ainus viis elamiseks....need unistused ei pea alati olema põhjapanevad ja suured, need võivad olla ka väikesed ja ajutised, aga põhipoint on ikka selles, et oma elu tuleb elada oma tahtmiste järgi, mitte teiste omade

Nüüd minulgi oma

Peale mitut tundi lugedes teiste blog'e nende seiklustest siin või sealpool maailma, otsustasin endalegi teha ühe.
Minu jaoks on algamas eluperiood, mille lõpuks ma peaksin olema selgeks saanud, mida ma elult tahan, mis paneb mind tegutsema ja kuhu ma välja tahan jõuda.
Arvan, et oleks hea omada ühte kohta, kuhu mõnikord koondada oma mõtteid ja kogemusi ja seeläbi olla saadaval sõpradele, kelle ma varsti seljataha jätan.
Olen suure dilemma ees - kas blog peaks olema eesti või inglise keelne. Arvestades kui palju on mul rahvusvahelisi sõpru, võiks olla loogiline, et kasutan inglise keelt, kuid samas tunnen, et mu väljendusoskus selles ei ole nii hea, et saaksin vabalt kirja panna kõik, mis mul mõtteis...Seega vähemalt esialgu saab see olema eesti keelne :):)